Pärlipüüdja

Auhinnaga “Pärlipüüdja” täname ja  tunnustame edasipüüdlikke, andekaid  ning silmapaistvaid suure pere vanemaid.

Tunnustus kategoorias “Teenäitaja” antakse lasterikka pere vanemale, kes on silma paistnud uuenduslike ideedega, mis kannavad pikaajalist ja elujõulist eesmärki. Inimesele, kes on muutnud teiste perede elu, kaasanud neid tegutsema oma kogukonnas, maakonnas või üleriigilisel tasandil.

Tunnustus kategoorias “Rajaleidja” antakse lasterikka pere vanemale, kes on omandanud akadeemilise kraadi kas bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes lasterikka pere vanemana, töö ja igapäeva toimetuste kõrvalt.

Auhinna “Pärlipüüdja” 2017. aasta laureaadid

Teenäitaja – Reet Lainla

Käesoleva aasta detsembrikuus saab sellest hetkest kakskümmend aastat. Just nõnda palju aastaid tagasi alustas Reet Lääne – Virumaa Suurte Perede Ühenduse juhtimist, organisatsiooni mis seisab suurte perede eest siin armsal Eestimaal. Selle paarikümne aasta jooksul on suureks kasvanud tema lapsed ning tänaseks valmistavad rõõmu juba lapselapsed. Tema rõõm ja sära pole aga kuskile kadunud, ikka ja jälle võtab ta paar korda nädalas ette teekonna Loksalt Rakverre, et avada ruumid kus suured pered saavad suhelda ning sobilikke riided ja muud vajalikku valida. Ta on justkui ingel, kes kuulab ja on olemas.

Tema suureks kireks on käsitöö, tema kodu on kui kunstisaal, mida kaunistab mehe valmistatud puidust mööbel ning tema enda loodud imelised pitsist kardinad ja muud kodutekstiilid. Lisaks eelnevale on tal ka suur reisikirg, kord aastas kutsub ta endaga kaasa teisedki rännuhuvilised ja nii ongi läbi reisitud peaaegu terve Euroopa. Ta on nelja lapse ema ja kuldne leedi, kes käesoleval aastal tähistab oma imelist juubelisünnipäeva.

Teenäitaja – Ingrid Leemet

See kange saare naine ei ole ainult toimekas nelja lapse ema ja abikaasa, vaid ka aktiivne ühiskondlikult, olles hoolekogu liige koolis ja vedades viimased neli aastat Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse tegevust. Tema panus lasterikaste perede kooskäimisse on suur, ühendus on taas õitsele löönud ning traditsiooniks on kujunenud arvukad sündmused. Tema järjepideva ja sihikindla töö tulemusena on Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendusele omistatud vabatahtliku sõbra märgis, millega tunnustatakse organisatsioone, kes on üles näidanud vabatahtlike kaasamise head taset.Igapäevaselt töötab ta Akukon OY Eesti filiaalis. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistrantuuri keskkonnakorralduse erialal ning tema tänased tööülesanded on seotud keskkonnamüraga eri tasanditel, alates lihtsatest liiklusmüra arvutustest kuni suurte müraanalüüsideni.  Ta on äärmiselt hooliv ja positiivne ning temaga on alati mõnus vestelda. Tema peale võib kindel olla – ta on suurepärane kaaslane ja meeskonnamängija. Need lihtsad, aga täna nii vajalikud inimlikud omadused on edasi kandunud ka tema lastele.

Rajaleidja – Peeter Aan

Ta alustas  õpinguid Sisekaitseakadeemias 2014 aastal, kui peres oli kasvamas 6 last. Õpingud kestsid 3 aastat ja vahepeal sündis tema perre veel üks laps. Käesoleva aasta kevadel said tema õpingud ilusa punkti Cum laude tunnistuse näol. Abikaasana oli ta kooli tõttu palju kodust eemal, aga siiski suutis ta koguaeg oma pere jaoks olemas olla, kodus toimetada ja lastega tegeleda.

Ta õppis varahommikuti või hilisõhtuti – siis kui lapsed magasid ning püüdis alati teha nii, et tema õpingute tõttu ei jääks pere tähelepanuta ja kodus midagi tegemata. Ja ei jäänudki! Tema võimekusel pole piire ja tema pere on tema üle ääretult uhke. Lisaks sellele on ta suurepärane eeskuju oma lastele, et näidata et kõik siin elus on võimalik kui vaid ise soovida. Ta on ehe näide sellest, et õppida pole kunagi hilja ja isegi 7 lapse kasvatamise, maja ehitamise, töö , treeningute ja Eesti Rammumehe võistluste korraldamise kõrvalt on võimalik lõpetada kiitusega.

 

Auhinna “Pärlipüüdja” 2016. aasta laureaadid

Teenäitaja – Pille Kuldsaar

Pille on ema 12-le lapsele ja vanaema 10-le lapselapsele. Elab Pärnumaal, on alati rahulik, hea nõuandja ja kuulaja ning naljatledes öeldes ka suurpärase arhivaari mäluga. Ta hoiab tahaplaanile, kuid on alati kohal.

Pille tee lasterikkuse juurde sai alguse 23 aastat tagasi, mil ta koos teiste mõttekaaslastega asutas lasterikkaid peresid koondava maakondliku organisatsiooni. See oli lasterikastele peredele raske aeg, nad olid ummikus. Ühiselt jõuti arusaamisele- ühtsuses peitub jõud ja ainult koos saame ennast kuuldavaks teha. Seepärast tuldi kokku, et koos leida lahendusi lasterikaste perede väärtustamiseks ja olukorra parandamiseks. Ta valiti kohe maakondliku organisatsiooni juhatusse olles hiljem pikka aega juhatuse esimees ja tänaseks tegevjuhi rollis. Tema eestvedamisel kutsuti kokku teiste maakondade lasterikaste perede ühendused ja asutati katusorganisatsioon Eesti Lasterikaste Perede Liit, mille juhatuse liige on ta pikki aastaid olnud.

Selleks et lasterikastele peredele järjest paremini abiks olla, on ta käinud mitmetel erinevatel koolitustel ning korraldanud peredele mitmesuguseid kursuseid ja õppepäevi. Selle kõige jaoks on ta kirjutanud suure hulga projekte. Ta on olnud autoriks lugematul arvul ühispöördumistele, kirjadele ja artiklitele, mis on saadetud riigivalitsusele, kohalikule omavalitsusele, ajalehtedele, mitmesugustele organisatsioonidele, ettevõtetele. Küllap nii mõndagi on saavutatud just tema heale kirjutamisoskusele. See on suur ja tänuväärne töö, mida Pille on teinud suure pühendumisega.

Nii ei jõuagi ära imestada, kuidas ta on suutnud teha nii vastutusrikast ja aeganõudvat tööd lasterikaste perede liidus. Ka tema lapsed on mõelnud, nüüd kui nad on juba suured ja endal on pered, kuidas küll ema on nendega hakkama saanud, igaühele neist aega leidnud. Nad pole emaarmastusest ja hoolest puudust tundnud. Tahes näidata oma armastust ja tänu, kutsusid lapsed ema TV3 saatesse „Armastuse laul“ See oli väga armas ja südantliigutav.

Rajaleidja – Siiri Joamets

Siiri Joamets on üks eriline naine, kelle akadeemilised õpingud algasid 2010 aastal, mil pere oli veel 5-liikmeline. Tallinnas on koos abikaasaga kujundatud hubane elamine ning tänaseks jagatakse ühiseid emotsioone 7-liikmelise perena. Pere vanim laps on 19-aastane ning noorimad 2-aastased kaksikud.

Siiri lõpetas esimest korda kõrgkooli Tartus aastal 2001 õppides majanduse erialal. Uuesti alustas ta õpinguid Tallinna Ülikoolis 2010 aastal, õppides klassiõpetaja erialal integreeritud magistriõppes. Koduste toimetuste, laste kasvatamise ja tööelu kõrvalt oli see omamoodi väljakutse, kuid ta sai sellega edukalt hakkama. Nii omandas ta poolteist aastat tagasi magistrikraadi, sedakorda oma unistuste erialal, milleks oli klassiõpetaja kutse. Kasvatades selleks hetkeks juba viite last, läbis ta edukalt ka need õpingud ning nii ongi tänaseks tema „seljakotis“ magistrikraad.

Siiri on 17 kordne Eesti meister noorte ja juunioride klassi jalgrattaspordis, nüüd tegeleb ta pikamaa jooksmise ning rulluisutamisega. Jooksmas käib ta tavaliselt üksi, kuid võistlustel on enamasti abikaasa taustajõuna kaasas. Sel aastal tuli ta näiteks poolmaratonis naiste arvestuses 21. kohale. Kes veel ei tea siis poolmaratoni läbimiseks tuleb joosta 21 kilomeetrit!

Paar päeva tagasi, 1 septembril alustas ta uuesti kooliteed, sedapuhku uues rollis- õpetajana. Ta on Jüri Gümnaasiumis tarkust jagamas nii poistele kui tüdrukutele ning me loodame, et üks tema unistustest on täitunud! Tema töökus ja suur pühendumus on eeskujuks nii noortele, kui täiskasvanutele. Siiri töökust on märganud ka tema 13-aastane tütar Lily Helen, sest just tema esitaski oma ema kandidatuuri. Siiri abikaasa Aimari sõnul on tal maailma parim naine, sest Siiri hoiab oma kodu ja armastab üle kõige oma lapsi.

 

Auhinna “Pärlipüüdja” 2015. aasta laureaadid

Teenäitaja – Heldur Kraaner

Oma kodukülas on Heldur tuntud kuldsete kätega mehena, kes aitab kõiki abivajajaid. Pereema ütleb uhkelt, et ümbruskonna inimesed jumaldavad tema meest. Tema ülesandeks on olnud palju aastaid haljasalade ning laste mänguväljakute hooldamine ja muruniitmine. Samuti meeldib talle koos pereemaga aiamaal toimetada.

«Meil on maailma parim isa,» kinnitavad tänaseks juba suureks sirgunud perepojad nagu ühest suust. Hõivatusest hoolimata leiab ta poegadele alati aega. Selles peres on üles sirgunud ka kasupoeg Andres, kes on veendunud, et tema kasuisa on parem kui mõne teise pere pärisisa. Nende pere on palju aastaid olnud ka kasuperede ühenduse liige.

Selles peres on suviti olnud ka vene rahvusest Tallinna või Narva lapsed, kes õpivad seal eesti keelt ja saavad vaheldust igapäevaellu. Nende juures viibinud vene poisid on olnud korralikud ja külas pole nende tõttu juhtunud ühtegi pahandust. Perepoegadega on nad hästi läbi saadud.

Vabal ajal tegutseb Heldur Sürgavere külaseltsis, käib kohalikus näiteringis, kabe- ja malevõistlustel ning mängib saskut. Kui pereisa sportlikud saavutused on põhiliselt mõtlemist vajavat laadi, siis lapsed Heiko, Andres ja Kristo on Eesti meistrid sportvibu laskmises ja lauatennises. Agol on ette näidata aga arvestatavad tulemused tennises, korvpallis ja maadluses. Omad saavutused on Anul ja Elinilgi.  Heldur Kraaner on tänaseks täisealiseks kasvatanud kuust noort inimest, ta 6 lapselapse vanaisa ja ühe väga erilise naise eluteeline!

Rajaleidja – Kai Muru

Kai õpingud algasid 2008 aastal, kui pere oli 6 liikmeline. Samal ajal töötas ta Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori geneetikakeskuses meditsiinigeneetikuna. Õpingute ajal suurenes pere 7-liikmeliseks. Pere 4 vanemat last olid ema õpingute ajal kooliealised ning treenisid lisaks ka spordikoolides ja kaks last õppisid muusikakoolis. Lapsed osalesid ja saavutasid häid tulemusi Euroopa Noorte Meistrivõistlustel, Noorte Maailmakarikasarjas ja Noorte Maailma Meistrivõistlustel. Seda kõike emapoolse igapäevase toe ja abiga. Pere elab Tartus oma majas.

Kai kaitses doktorikraadi Tartu Ülikooli Pediaatria õppetoolis 2014 aasta juunis. Lisaks on silmapaistev naine kirjutanud arvukaid teadusartikleid nii eesti- kui ka võõrkeeles.

Praegu töötab Kai Tartu Ülikooli Kliinikumis ning osaliselt ka kliinikus Elite, kus tema poolt pakutavad teenused sisaldavad rinnavähi ja/või munasarjavähi geneetilise eelsoodumuse ja tõenäosuse hindamist; lastetute perede geneetilist konsultatsiooni jne.

Vabal ajal võib Kaid kohata pikki vahemaid kepikõndi tegemas ja samas võtab ta osa ka tervisespordivõistlustest, kus vahemaadeks on koguni kümned kilomeetrid.

Lottemaale Rajaleidja autiitlit saama sõidab Kai otse Tallinna lennujaamast pikalt tööreisilt välisriigist.

 

Auhinna “Pärlipüüdja” 2014. aasta laureaadid

Teenäitaja – Kalmer Hütt

Sündinud: 02. märts 1962

Kalmer on 4 lapse isa, õpetaja, kalamees, sõber, eestvedaja, teenäitaja. Elab perega oma kätega ehitatud majas Häädemeeste lähedal.

Kalmer on paarkümmend aastat silma paistnud erilise aktiivsuse ja sooviga abistada lasterikkaid peresid. Samuti on ta püüdnud parandada suurperede laste õppimise ja koolivälise huvitegevuse kättesaadavuse ja kasutamise võimalusi ning aidanud peresid materiaalse olukorra parandamisel vastavalt vajadusele (nt. Vallavolikogu liikmena on Kalmer võidelnud välja toetuse lasterikkale talupidajale traktori soetamiseks, toetanud isiklikest vahenditest suurperede laste huvihariduse omandamist. Samuti on toetanud PLPL-i Häädemeeste valla piirkonna liikmeid nende ühistegevustes, on aidanud leida võimalusi koolitusteks vajalike ruumide leidmisel, teinud lugematul arvul tunde ja päevi  tasuta  tööd suurperedest pärit laste järjele aitamiseks matemaatikaeksamite eel jne).

Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendina olid Kalmeri põhimured suunatud peresid ja lapsi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasarääkimise osas. Ettepanekute tegemiseks riigile ja KOV-idele toetus ta ELPL-is läbiviidud uuringule lasterikaste perede olukorrast. Südameasjaks sai lasterikaste perede elujärje parandamine –  KredExi projekt oli Kalmeri pikkade aastate visa töö vili. Oluline teema tema jaoks oli ELPL-i liikmesorganisatsioonide huvide eest seismine, sest Kalmer uskus, et toetatud ühingud tulevad toime kohapeal oma liikmetega ja suudavad neile pakkuda vajalikke teenuseid, koolitusi, harivaid ning meelelahutuslikke ettevõtmisi jms.

Kodukohas tuntakse Kalmerit kui alati abivalmis ja otsusekindlat inimest ning võrratut nõuandjat ja õpetajat, kelle kantseldada on aastaid olnud kooli „Tootside klass“.

Rajaleidja – Eero Vainikko

Sündinud: 28 juuli 1963

Eero on 7 lapse isa, vend, sõber, teadlane ja laululooja.

Ta on äärmiselt rahulik, humaanse hoiakuga, toetav, muhe ja sõbralik inimene, kes on oma pere alati endaga kaasa võtnud ning seda ka välismaal elamise perioodidel. Eero teeb lastega kõike koos – sporditegevus, matkad, mitmesugused reisid, talutööd.

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist rakendusmatemaatika erialal täiendas ta end Moskva ülikooli aspirantuuris. Doktorikraadi kaitses ta Norras Bergeni ülikoolis, järeldoktorantuuri läbis Inglismaal Bathi ülikoolis. Hetkel on ta erakorraline proffessor Tartu Ülikooli Matemaatika-informaatikateaduskonnas, hinnatud teadustöö käivitaja ja juhendaja.

Eero on osalenud Tartu Kultuurkapitali ja Tudengite teaduspreemia komisjoni töös tippspetsialistina, et jagada noorematele tunnustuspreemiaid.