Hooandja ×
x

Perepoliitika ja huvikaitse seminar

2.-4. september 2019 toimus Ungari pealinnas Budapestis Rahvusvahelise Perede Arengu Föderatsiooni (IFFD) ja Ungari Lasterikaste Perede Liidu (NOE) koostöös korraldatav seminar, millest võtsid osa perede huvide eest seisvad organisatsioonid, poliitikud ja teadlased üle kogu maailma. Lisaks Eestile olid esindatud Ungari, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Leedu, Rootsi, Ameerika Ühendriigid, Nicaragua, Brasiilia ja Tšiili. Eestit esindas Eesti Lasterikaste Perede Liidu turundus- ja kommunikatsioonijuht Getter Rang, kelle sõitu Ungarisse toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital reisitoetuse fondi läbi.

Getteri muljed ning ülevaade seminarist:

Soovin tänada SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuse ning Eesti Lasterikaste Perede Liitu – eesotsas kolleegidega – usalduse eest. Tööseminaril kogutud teadmised on abiks Eesti lasterikaste perede huvide eest seismisel, perekeskse mõtteviisi süvendamisel ning uued ametialased tutvused euroopaülese koostöö loomisel ja edasiste kogemuste vahetamisel.

Osalesin 2.-4. septembril Budapestis toimuval tööseminaril „International Advocacy Workshop 2019 on Human Rights and Development from a Family Perspective“. Seminari keskseks teemaks oli rahvusvaheline huvikaitse, keskendudes inimõigustele ja arengule perede perspektiivist lähtuvalt. Seminaril käsitletavad peamised teemad olid pereloome ja sellega kaasnev majanduslik ja emotsionaalne haavatavus, riigi roll perepoliitika kujundamisel, demograafilised väljakutsed ja sündimus, perede roll ühiskonnas, tööturg ja sooline võrdõiguslikkus, lasterikaste perede maine ühiskonnas, rahvusvahelised inimõigused ja nende kaitse suurperede vaatepunktist, lasterikaste perede huvide kaitse ning suurperede toetamine ja selleks kasutatavad meetmed.

Avaseminaril kõneles Ungari Lasterikaste Perede Liidu asepresident Petra Aczel perekeskse ühiskonna vajalikkusest ning selle saavutamise viisidest. Kuna Ungari sisemajanduse kogutoodangust on eraldatud viis protsenti perepoliitika kogukulutusele (suurim protsent Euroopas), on see loonud peredele lisavõimalusi ning vähendanud nende majanduslikku koormat. Seminaril osalenud noored ungarlased on Ungari perepoliitikast ning sealsetest võimalustest kõneldes optimistlikud. Noor ungarlanna rääkis õhinal oma kihlusest, saabuvast pulmast ning plaanist saada lasterikka pere vanemaks. Kuidas aga saavutada seda, et ka meie, eestlased, oleksime lasterikkuse suhtes sama positiivselt häälestatud?  See on väljakutse, kuid täidetav eesmärk. Siiski ei tasu unustada, et tänasel päeval on Ungari sündimus alla Euroopa keskmise – seega võib öelda, et tegu on riigi poolt ellu kutsutud ellujäämismeetmetega. Vaja on kustutada tulekahju, mis on juba süttinud. Ungari on välja töötanud süsteemi lasterikaste perede toetuseks suurema auto seotamisel. Selle toetuse eesmärgiks on lasterikaste perede toetamine suurema ning keskkonnasõbralikuma auto soetamisel. Kuna Ungaris on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrgem keskkonnareostustase, loodatakse uute autode soetamisega langetada vanemate ning suurema keskkonnasaastega autode liikluses osalemise protsenti. Nii nagu ka Eestis, on Ungaris probleemiks madal sündimus ning aeglane sündimuse kasv. Sündimuse üheks suurendamise meetmeks Ungaris on uus seadus, mille kohaselt pakub riik paaridele intressivaba laenu summas 30 000€, mida ei pea tagasi maksma juhul kui perre sünnib vähemalt kolm last. Laenu saamiseks on vaja täita mitmed tingimused. Perekond, kes laenu taotleb, peab koosnema kahest lapsevanemast, kes on omavahel abielus (vähemalt ühe poole jaoks peab olema see esimene abielu). Lisaks peab olema naine vanuses 18-40 ning üks pooltest peab olema maksnud sotsiaalmaksu vähemalt kolm aastat (vähemalt 180 päeva Ungaris). Number ja summa on loomulikult ilusad ning pere kaalutletud ja läbi mõeldud otsusel on see peredele imeliseks  lisavõimaluseks. Siiski lasub laenuga perel vastutus ning kohustus saada vähemalt kolm last, et laenu ei peaks tagasi maksma. Eks tulevik näitab, kuivõrd edukaks vastav seadusemuudatus Ungari ja perede jaoks kujuneb. Loodame, et kõik lapsed sünnivad soovist ja tahtest, mitte laenuvõtmisel sõlmitud kohustusest. Kindlasti võiks Eesti riik Ungari käikudel ning edul-ebaedul silma peal hoida, kuid mis toimib ühele, ei pruugi alati toimida teisele. Loodame, et Eesti riigil on olemas tulekustuti, mida pole vaja kasutada.

Seminari teiseks kõnelejaks oli Rahvusvahelise Perede Arengu Föderatsiooni (IFFD) rahvusvaheliste suhete direktor Ignacio Socias, kes kõneles perepoliitikate kujundamisest ÜRO tasandil. IFFD on vabaühendus, mis tegeleb ÜRO tasandil majandus- ja sotsiaalküsimustega. Lisaks on IFFD fokusseeritud lapsevanemate koolitamisele. Rääkisime seadusandluse tähtsusest perepoliitikas ning perede tähtsustamisest ühiskonnas. Arutelule järgnes praktiline seminar ehk interkatiivne diskussioon, mida viis läbi Alex Vazquez – IFFD alaline esindaja ÜROs. Igast osalejast sai ühe kindla riigi esindaja ning meie ülesandeks oli pidada teise riigi esindajaga läbirääkimisi ühtsete perepoliitiliste otsuste saavutamiseks, võttes arvesse riigi majanduslikku seisukorda, religioosset tausta, võimul olevate erakondade poliitilist maailmavaadet jm. Praktiline seminar võimaldas näha, kui keeruline on jõuda ÜRO tasandil konventsioonide sõlmimiseni ning konsensuse leidmiseni.

Neljanda seminari pidas UNICEF Innocenti uurimiskeskuse spetsialist Gwyther Rees. Rees uurib laste heaolu kõrge elatustasemega riikides. Tema osalusel valminud ning 2016. aastal ilmunud uuringust “Are the world’s richest countries family friendly?“ selgub, et valimis olnud 41-st riigist on perekeskseid poliitikaid rakendnanud kõige tulemuslikumalt Island, Norra ja Rootsi. Kuigi Eesti ei pääsenud oma tulemustelt esikolmikussse, võime rõõmuga tõdeda, et hõivasime neljanda positsiooni. Esimese positsiooni haaras 2016. aasta seisuga Eesti maksustatud emapuhkuse pikkuse osas. Kuigi Eesti riik võttis vastu otsuse pikema maksustatud isapuhkuse osas, on tulemus veel alla keskmise.

Viienda seminari viis läbi Ungari Inimressursside Ministeeriumi  noorteosakonna juht Gergely Mohay. Ungari Inimressursside Ministeeriumi esindajaga arutesime riigi rolli ja osalust perepoliitika kujundamisel. Üllatavana tuli see, et koolitusprogrammi sihtrühmana nähakse ministeeriumi tasemel peamiselt lapsi ning lapsevanematele mõeldud koolituste arv on minimaalne. Põhjendusena toodi välja asjaolu, et kasvueas laste käitumismustreid on lihtsam muuta. Siinkohal kohalviibijate nägemus täielikult ei ühtinud. Leian, et tihtilugu näevad lapsed oma vanemaid suurima eeskujuna ning seetõttu võiks olla suurem osa perepoliitikaga seonduvatest koolitustest mõeldud just lapsevanematele. See on muidugi subjektiivne arvamus ning õiget ja valet vastust siin ei ole.

Kuues seminar oli taaskord interaktiivne ning juhtumipõhine. Seda viis läbi IFFD Ungaris baseeruv moderaator ja koolitaja Andras Mile, kes on ühtlasti kuue lapse isa. Praktilises seminaris panime end koolitaja ning psühholoogi rolli, hakates analüüsima noore mehe valikuid, elu keerdkäike, otsuseid ja otsustamatust. Lugesime kõik läbi mitmelehelise juhtumi ning hakkasime seejärel üheskoos analüüsima, milliseid nõuandeid noormees vajaks, mida peaks ta oma elus muutma, millised on olnud tegurid, mis on tema elukäiku mõjutunud ning milline oleks lahendus, et noormees saaks olla õnnelik. Sellised juhtumid on osa Andras Mile’i koolitusprogrammist peredele. Seminar oli niivõrd mõtlemapanev ja huvitav, et pani mind ennastki oma eluvalikuid sügavamalt analüüsima. Samuti näitas seminar, kui oluline on nii laste kui perede jaoks saada vajadusel abi ja nõu – kaks pead on ikka kaks pead.

Seitsmenda seminari viis läbi Jan Ledochowski, kes on pühendunud pere- ja tööelu ühildamise edukate strateegiate väljatöötamisele. Ledochowski töötab organisatsioonis The Family & Beruf Management. Organisatsiooni üheks fookuseks on pakkuda ettevõtetele teenust ning mudelit töötamaks välja peresõbralikumat tööpaika, millest oleks kasu nii tööandjale kui töövõtjale. Seminaril arutasime, mis teeb ettevõttest perekeskse ettevõtte; kuidas on võimalik peresõbralikkust saavutada ning millised on võimalikud meetmed perekesksema ettevõtte loomiseks. Mõned näited: lapsepuhkuselt naasmisel osaline tööaeg, võimalus töötada lapsepuhkuse ajal, isadele osalise tööaja võimaluse pakkumine, võimalus lapsed hädaolukorras tööle kaasa võtta, mängunurgad lastele ettevõttes, paindlik tööaeg, kodukontor; piisavad tehnilised võimalused kodukontoris töötamiseks.

Kaheksanda seminari viis läbi Euroopa Lasterikaste Perede Liidu (ELFAC) president Regina Maroncelli. Fookuses oli lasterikaste perede maine ühiskonnas. Eesti Lasterikaste Perede Liit töötab igapäevaselt selle nimel, et lasterikkus oleks ühiskondlikult tunnustatud ning aktsepteeritud väärtus. Tihtipeale võrdsustatakse lasterikkust vaesusega. Miks see nii on? Seminaril osalejad olid seisukohal, et pilt luuakse vaid väikse osa lasterikaste perede põhjal ning tihti jõuavad nähtavale ja avalikkuse ette vaid sellised lood ja juhtumid, kus kajastatakse elu hammasrataste vahele jäänud suurperesid. Lasterikkusega kaasnev positiivsus ja rõõm jääb tihtilugu tagaplaanile. Proovime seda muuta. Selleks, et väärtustada lasterikkaid peresid, on ELFAC koostöös Itaalia Lasterikaste Perede Liiduga töötanud välja projekti „European Network of Family-Friendly Municipalities“. Projekti eesmärgiks on innustada linnavalitsusi töötama välja peresõbralikke lahendusi. Võrgustikuga liitumiseks peavad linnad täitma kindlad nõuded, mille eduka täitmise korral võetakse nad võrgustikku vastu ning väljastatakse lastesõbraliku linna märgis. Video projekti kohta on leitav SIIT.

Viimase innovaatilise seminari viisid läbi Madeleine Wallin ja Caroline Höglund. Madeleine on viie lapse ema, ettevõtja ning pikaaegne töö- ja pereelu tasakaalustamise aktivist, kes toetab tugevalt „stay-at-home-mothers“ printsiipi ehk töö asemel laste kasvatamise valinud emasid. Ta on peasekretär asutuses European Federation of Parents and Carers at Home (FEFAF). Samuti on ta rahvusvaheline koordinaator organisatsioonis Haro, mis tegutseb Rootsis laste õiguste toetamise ning perepoliitika ja vanemluse edandamise valdkonnas. Caroline on kolme lapse ema ning Haro organisatsiooni asepresident. Ta on pühendunud laste hääle edasikandmisele, lapsevanemate toetamisele ja suunamisele ning poliitilise agenda kujundamisele perepoliitika valdkonnas.

Seminari eestvedajate sõnul on Rootsis võtnud võimust uus  trend, mille kohaselt on justkui kohustuslik laps väga noores eas eelkooli saata. Rootslased saadavad oma lapse eelkooli 1,5-aastaselt, kuna vanematesse on kinnistatud arusaam, et vastasel juhul jääb nende laps millestki ilma või ei saa piisavat haridust. Lapsevanemad, kellel oleks võimalus ning kes tahaksid lapse ees kodus pikemalt hoolitseda, on valinud teise tee. Caroline ja Madeleine tegutsevad selle nimel, et lapsevanemad oleksid teadlikud oma valikutest ega langeks ühiskondliku surve alla.

Madeleine ja Caroline viisid läbi põneva eksperimendi, milles keskne teema oli sooline võrdõiguslikkus ja selle tajumine. Vastavalt oma seisukohale pidime valima oma asukoha seminariruumis (100% jah – seisan akna kõrval, 100% ei – seisan ukse kõrval, 50%/50% – seisan ukse ja akna vahel). Üheks küsimuseks oli, kas oleme eales tundnud, et meid on koheldud halvemini tulenevalt meie soost. Oli põnev jälgida, kuidas erinevast kultuuriruumist pärit inimesed seisid ruumis väga erinevates paikades.  Iga küsimuse järel diskuteerisime, miks on keegi valinud vastava asukoha ning millest tuleneb tema seisukoht. Kui mina leidsin, et mind pole minu soo tõttu halvemini koheldud ning minu võimalused on tulenenud minu isikuomadustest ja teadmistest, siis mitme riigi esindajad tõid välja väga suure lõhe ning ebavõrdse suhtumise meeste ja naiste vahel tööturul. Leian, et Eesti riigis on meile tagatud võimalused – peame lihtsalt ise hakkajad olema, võimalusi uurima, arutama ning neist kinni haarama.

On suur rõõm tõdeda, et nii Euroopas kui muudes maailmajagudes on tegutsemas niivõrd motiveeritud ning tugeva missioonitundega inimesed, kes seisavad laste ja perede eest ning tegutsevad igapäevaselt perede huvikaitse nimel. Olen tänulik ja õnnelik, et sain osaleda seminaril „International Advocacy Workshop 2019 on Human Rights and Development from a Family Perspective“.