Luuletused

Luulekonkursile “VÄIKE.PERE.SUUR” esitati 28 luuletust ning siia on välja toodud iga vanuserühma parimad ning eriauhinna saanud luuletused.

Vanuserühm: Kuni 7 aastased katriin kink
Katriin Kink (7 aastane) Viljandimaalt

Meie pere suured ja väiksed.

Meie peres olen mina
kõige väiksem laps,
lisaks mulle vennad, õde,
emps ja paps.
Nädala lõpus ootan koju
suurt õde ja venda.
Kui aknast näen, et tulevad,
siis kohe neile vastu lendan.
Teise vennaga oleme
tihti mänguhoos,
kuid kõige rohkem meeldib mulle see,
kui kõik pere suured ja väiksed on koos.

Vanuserühm: 8-13 aastased hanson
Katrin-Riina Hanson (10 aastane) Tallinnast

Oma pere armastab iga laps.
Nii kaval kui ka kraps.
Iga poiss tahab olla nagu ta isa,
Tugev, tark ja visa.
Iga tüdruk tahab olla nagu ta ema,
Tubli, hell ja kena.
Vanaisale meeldib korvpalli mängida
Ja vanaemale meeldib valssi tantsida.
Vanaema aiast võib leida punaseid roose
Ja sahvrist võib leida maasika moose.
Mu ühele õele meeldib korjata lilli
Ja teisele õele meeldib süüa rohelist tilli.

Vanuserühm: 14-18 aastased
Laura Kallari (15 aastane) Põlvamaalt

Need väikesed tumedad silmad
kaardus mustade ripsmete alt
piidlevad sind ja maailma
mida võikski sa oodata talt?
Kuldpruun juus langeb sülle
leiab tee su põlvede juurde
Sa tema väikestes silmades kümbled
ja öö kogub aina tuure
Siis avab ta silmad ja vaatab
öösse vaatab kui puuris olev lind
ning vaikselt sositab sulle
ema, ma armastan sind.

Vanuserühm: Täiskasvanud piret oole
Piret Oole Raplamaalt

Igal lapsel on kindlasti vaja
emmet-issit ja kodumaja
Õde või venda omal õue
kindlust silma ja armastus põue
Tahaks tunda toidetud kõhtu
hingata mürgita Eestimaa õhku
Teha pehmele kiisule pai
ja teada, kus vihmauss sai…
Näha oma nimega tooli lasteaias
olla 24-7 naerune, kommimaias
Ning viiulit,tahvlit või püssi
jalga mugavat Crocsi sussi
Ja julget loovust, et ajada sassi
emme rutiini ja närvikava…
luua perele komme või tava
vallutada korragi tuledes lava…
Täna kombeks – peab  hakkama saama
kannatama, lootma- ISE LÄBI LÖÖMA
Täna kõva häälega ei hüüta- elan külas ilma tööta
ilma hommikuni magamata ööta
ilma mullivanni ja veeta- lõhnava asfaldteeta…..
olen rikas, pagana rikas
olen riiklikult LASTERIKAS
Ei rikkale enam pole vaja
Türgi päikest ega palkidest maja
milleks talle veel Gucci lõhna
milleks koormata rahakotti kõhna
Minu rikkuseks täna- kas näed
on kalli ootavad avatud käed
on 6 paari säravaid silmi, mis naudivad elu kui filmi
SUUR.PERE.VÄIKE
Ainsaks  toeks on Eestimaa päike…

Eriauhind “Kõige noorem luuletaja”põrk
Britta Põrk (6 aastane) Viljandimaalt

„Suur.Pere.Väike“

Meil on suur pere.
Tore on see.
Mulle meeldib mängida
oma väikse vennaga.
Nopime lilled
ja viime emmele.
Emme need vaasi paneb
ja meile pai teeb.
Issi juurde jookseme,
kui ta töölt tuleb koju.
Kalli teeme talle
ja õed teevad ka.
Väikest pere ma ei taha,
siis pole kellegagi mängida.
Ma olen väga rõõmus,
et mul suur on pere.

Eriauhind “Kõige sügavamõttelisem luuletus”
Eliise Grahv (18 aastane) Saaremaalt

Seal, kus üheks saavad ookean ja taevas, lõpmatuna näib sinine lagendik.
Seilab üksik purjekas, keda varjuna saatmas videvik.
Ei täna saa kompass mängida reeturit,
ainult oma teekonnal kohata võib jokkerit.

Jaksab veel hoida see pisike käsi ümber käe.
Pisike; ei veel mõista maailma maailmatut suurust.
Iga putukas ja kivi tema mänguasjade allees.
Iga porilomp ja liivaloss loob näkku naerusuu.

Katkised kummikud ja lõhkine põlv.
Kukkumine taas püsti aitab tõusta kukkujal.
Pruunid silmad veeretamas vett,
nüüd sõsara seelikusse unne vajub pea.

Esimesed sõnad ja read kirjutama õppis.
Samm sammul kõveraist sai sirge.
Valge särk ja südamel prees,
see igavese sõpruse sümboliks.

Viljapead ja verekarva moonid; linane kleit ja rukkilille pärg.
Kahekesi külg -külje kõrval, pisike ja suur.
Keset kuldset põldu õhtupäikeses.
Soe tuul kandmas jasmiinide hõngu.

See päev jääb igaveseks meelde.
Ka päev, mil sõsar haigevoodisse heitis.
Sööja ta sees,  häbitu nurjatu.
„Ära mine veel! Veel mitte!”

Mullamaja Ainukese kaasa viis.
Nüüd vaid kümneselt üksi tallab radu.
See päev jääb igaveseks meelde, kahekesi külg-külje kõrval.
Pisike, hoiab kinni sõsara käest.

Seal, kus üheks saavad ookean ja taevas, lõpmatuna näib sinine lagendik.
Seilab üksik purjekas, keda varjuna saatmas minevik.
Ei täna saa kompass mängida reeturit,
ainult oma teekonnal kohata võib sõsarat.